Johannes 14

₁»Iälus tii váimu lah liävuttem. Oskođ Imelân já oskođ munjin. ₂Muu Eeji pääihist láá maŋgâ viste – jiemhân mun mudoi eđâččii, et mun moonâm valmâštiđ tijjân aassâmsaje. ₃Mun moonâm valmâštiđ tijjân saje mut puáđám kale maassâd já viežâm tii jieččân kuuvl, et uážuččijd orroođ tobbeen, kost mun lam. ₄Tij tietivetteđ kale kiäinu tohon, kuus mun moonâm.»

₅Tyemes eeđâi sunjin: »Hiärrá, ep mij tieđe, kuus tun moonah. Maht mij puávtáččijm tubdâđ kiäinu?» ₆Jeesus västidij: »Mun lam kiäinu, tuotâvuotâ já eellim. Ij kihheen peesâ Eeji kuuvl mudoi ko muu peht.» ₇Jis tij tubdâvetteđ muu, te oppâvetteđ tubdâđ meid muu Eeji. Tij tubdâvetteđ suu jo tääl, leppeđhân tij uáinám suu.»

₈Filippus eeđâi sunjin: »Hiärrá, tipte mii uáiniđ Eeji, tot lii tuárvi mijjân.»

₉Jeesus västidij:

»Jieh-uv tun, Filippus, tuubdâ muu, veikâ mun lam lamaš jo näävt kuhháá tii juávhust? Kote lii uáinám muu, lii uáinám Eeji. Maht tun puávtáh ettâđ: ’Adde mii uáiniđ Eeji’? ₁₀Jieh-uv tun osko, et mun lam Eejist, já Eeči lii must? Ko mun sáárnum tijjân, te jiem mun sáárnu jieččân noomâst: Eeči lii must, já muu tavoh láá suu tavoh. ₁₁Oskođ, ko mun eeđâm, et mun lam Eejist já Eeči lii must. Jis tij eppeđ mudoi osko, te oskođ muu tavoi tiet.

₁₂»Tuođâi, tuođâi: kote osko munjin, šadda toohâđ tagarijd tavoid ko mun toovâm, já vala stuárráábijd-uv. Mun moonâm Eeji kuuvl, ₁₃já maid ihenis tij táttuvetteđ muu noomâst, tom mun poorgâm, vâi Eeji kirkesvuotâ oinuuččij Algeest. ₁₄Maid tij muu noomâst ánuvetteđ must, tom mun poorgâm.

₁₅»Jis tij räähistvetteđ muu, te tij nuávditvetteđ muu pákkumijd. ₁₆Mun jorgettâm Eeji piälán, já sun addel tijjân nube piälušteijee, kote lii tiiguin avalávt. ₁₇Taat piälušteijee lii Tuotâvuođâ Jieggâ. Maailm ij pyevti Jiegâ finniđ, tastko maailm ij uáini ige tuubdâ suu. Mut tij tubdâvetteđ suu, tastko sun piso tii kulen já lii tist.

₁₈»Jiem mun kyeđe tii uárbisin, pic puáđám tii kuuvl. ₁₉Vala uánihâš puudâš, ige maailm innig uáini muu, mut tij uáinivetteđ, tastko mun iälám já tij-uv uážžuvetteđ eelliđ. ₂₀Ton peeivi tij ibbeerdvetteđ, et mun lam Ejistân já et tij leppeđ must já mun tist. ₂₁Kote lii váldám vuástá muu pákkumijd já nuávdit taid, tot räähist muu. Já muu Eeči räähist tom, kote räähist muu, já mun-uv rähistâm suu já almottâm jieččân sunjin.» ₂₂Juudas – tot nubbe, ij Iskariot – eeđâi sunjin: »Hiärrá, mondiet tun poorgah nievt? Mondiet tun almottah jieijâd tuše mijjân jiehke maailmân?»

₂₃Jeesus västidij:

Jis kiinii räähist muu, sun nuávdit muu sääni. Muu Eeči räähist suu, já muoi puátteen suu kuuvl já päcceen aassâđ suu kuuvl. ₂₄Tot, kote ij räähist muu, ij nuávdit muu sääni – mut sääni, mon tij kulâvetteđ, ij puáđi must, pic Eejist, kote lii muu vuolgâttâm.

₂₅»Taam mun lam sárnum tijjân tääl ko lam vala tii kulen. ₂₆Piälušteijee, Pase Jieggâ, kiäm Eeči muu noomâst vuolgât, máttát tijjân puoh já maaccât tii mielân puoh, maid mun lam tijjân sárnum.

₂₇»Mun kuáđám tijjân ráávhu. Jieččân ráávhu mun adelâm tijjân, jiem taggaar mon maailm addel. Orroođ ruokkâdin, elleđ vuáju epituáivun. ₂₈Kuulâidhân tij, maid mun ettim: mun moonâm meddâl, mut puáđám vuod tii kuuvl. Jis tij rähističčijd muu, te ilodiččijd tast, et mun moonâm Eeji kuuvl, tastko Eeči lii must stuárráb. ₂₉Mun lam sárnum täst jo tääl, vâi tij oskoččijd, ko tot tábáhtuvá. ₃₀Ennuv mun jiem innig tiiguin sáárnu, tastko taan maailm haldâšeijee lii jo puátimin. Mihheen vaaldijd ij sust munjin lah, ₃₁mut taat ferttee tábáhtuđ, vâi maailm tiäđáččij, et mun rähistâm Eeji já poorgâm nuuvt ko Eeči lii muu koččom porgâđ. Čyežžiliđ, mij vyelgip tääbbin».