Job vástida Bildadii
1Dál Job sártnui:
2Mun dieđán vissásit mo dat lea:
Ii olmmoš sáhte leat vuoigadis
Ipmila vuostá.
3Jos Ipmil dáhtošii áššáskuhttit olbmo,
de olmmoš ii máhtáše vástidit
oktiige duhát váidagis.
4Čieŋal lea su viisodat, stuoris su fápmu.
Gii sáhtášii nágget su vuostá
gillákeahttá vahága?
5Son sirdá váriid
ovdal go dat oppa fuobmájitge,
son njeaidá daid moaristis,
6son doarggistahttá eatnama
nu ahte dat sirdása,
ja dan báccit suibot.
7Son gieldá beaivváža, iige dat badján,
son gokčá seaillainis násttiid čuovgga.
8Son okto lea lebben almmi,
son johtá ábi báruid badjel.
9Dávggáid ja Gállábártniid
son lea dahkan,
Nieidagihpu ja lullealmmi
násttiid govadagaid.
10Son dahká stuorra daguid
maid ii oktage veaje suokkardit,
oavdduid almmá logu haga.
11Son rasttilda mu geainnu,
inge mun oainne su,
son manná mu meaddel,
inge mun su fuomáš.
12Gii sáhttá hehttet su,
go son dohppe juoidá gihtii?
Gii sáhttá dadjat sutnje: “Maid don dagat?”
13Ipmil ii doalahatta moaris,
Rahaba veahkage gopmirda su ovdii.
14Man sakka uhcit dalle mun sáhtášin
vástidit sutnje,
mo gávnnašin rievttes sániid su vuostá?
15Vaikko mun livččen vuoigadis,
de mun in máhtáše vástidit,
mun ferten átnut árpmu sus gii dubme mu.
16Vaikko mun čurvvošin,
de in mun jáhke su guldalit mu jiena.
17Son cuvke mu riđuinis
ja dahká munnje eatnat háviid
almmá siva haga.
18Son ii suova mu geassit vuoiŋŋahaga,
muhto deavdá mu bahča bákčasiin.
19Jos lea sáhka fámus,
– son lea gievrramus.
Jos lea sáhka vuoigatvuođas,
de son jearrá: “Gii stevdne mu?”
20Vaikko mun lean vuoigadis,
de mu iežan njálbmi dubme mu.
Vaikko lean sivaheapme,
de son dubme mu sivalažžan.
21Mun lean sivaheapme!
Eallin ii mearkkaš munnje maidege,
mun in dáhto šat eallit.
22Ovtta dat dahká, dan dihte mun dajan:
Sivaheapme dahje sivalaš
– son duššada goappašagaid.
23Go lihkuhisvuohta fáhkkestaga goddá,
de son bilkida vigihemiid heađi.
24Eanan lea addojuvvon
ipmilmeahttumiid gihtii,
son gokčá duopmáriid čalmmiid.
Jos dat ii leat son,
de gii dat dalle lea?
25Mu beaivvit girdet johtileappot
go viehkki olmmoš,
dat báhtarit mus oainnekeahttá ilu.
26Dat jávkkihit dego hoaššafatnasat,
dat mannet dego goaskin mii njuolasta
sállaša maŋŋái.
27Jos mun dajan:
“Dál mun vajáldahtán iežan morraša,
mun moddján ja čájehan ilolaš muođuid,”
28de mun goitge balan das
maid šattan gillát.
Mun dieđán ahte don
it dubme mu sivaheapmin.
29Go mun dattetge adnojuvvon sivalažžan,
manne mun dalle ražašin duššiid?
30Vaikko mun basadivččen muohttagis
ja buhtistivččen gieđaidan gutnačázis,
31de don cokkadivččet mu durderokkis,
nu ahte mu biktasat fasttášivčče mu.
32Son ii leat olmmoš nugo mun.
Mun in sáhte vástidit sutnje
ja mannat suinna diggái.
33Vare livččii dakkár gaskaolmmái
gean moai goappašagat
fertešeimme jeagadit!
34Vare son heaittášii cápmimis mu,
vare su suorggahusat eai mu balddihivčče!
35Dalle mun sártnošin balakeahttá.
Dál mun in dan sáhte.
