1. Gonagasaid girji 20

₁Ben-Hadad, Arama gonagas, čohkkii oppa soahteveagas. Golbmalogiguokte gonagasa heasttaideasetguin ja vovnnaideasetguin ledje suinna go son manai Samaria vuostá. Son birastahtii gávpoga ja áiggui soahtat dainna. ₂Son vuolggahii áirasiid gávpogii Ahaba, Israela gonagasa, lusa ₃dadjat sutnje: “Ná cealká Ben-Hadad: Du silbbat ja gollit leat mu, ja du čábbámus áhkát ja mánát leat mu.” ₄Israela gonagas vástidii sutnje: “Nu lea dego don gohčut, mu hearrá ja gonagas. Mun ieš ja buot mii mus lea, lea du.” ₅Áirasat bohte nuppádis ja dadje: “Ná cealká Ben-Hadad: ‘Mun gohččon du addit alccesan silbbaidat ja golliidat, áhkáidat ja mánáidat. ₆Ihttin dán muttus beaivvi mun vuolggahan bálvaleddjiidan du lusa. Sii geahčadit du viesu ja du bálvaleddjiid viesuid ja váldet visot mii dutnje lea mávssolaš.’”

₇Dalle Israela gonagas rávkkai lusas buot eatnama vuorrasiid ja dajai: “Almma dii áddebehtet ahte dát olmmái bivdá min lihkohisvuođa. Son gáibidii mu áhkáid ja mánáid ja mu silbbaid ja golliid, inge mun biehttalan daid sus.” ₈Vuorrasat ja oppa álbmot dadje sutnje: “Ale gula su alege mieđit.” ₉Dalle Ahab vástidii Ben-Hadada áirasiidda: “Celket mu hearrái ja gonagassii: Mun dagan buot maid don vuos gáibidit mus, muhto dán in dutnje mieđit.” Áirasat dolvo vástádusa Ben-Hadadii. ₁₀Ben-Hadad cealkkihii fas Ahabii: “Ipmilat ráŋggáštehkoset mu dál ja álo, jos Samariai báhcá dan mađe gavja ahte mu soalddáhat ožžot čorpma dievva guhtege.” ₁₁Muhto Israela gonagas cealkkihii sutnje: “Ale rámit iežat ovdal čoavddát miehki.” ₁₂Go dát sátni bođii Ben-Hadadii, de son lei soahtesiiddas juhkamin ovttas eará gonagasaiguin. Son dajai soahteolbmáidasas: “Ráhkkanehket!” Ja sii ráhkkanedje fallehit gávpoga.

₁₃De bođii muhtun profehta Ahaba, Israela gonagasa, ságaide. Son dajai: “Ná cealká Hearrá: Oainnátgo don dán stuorra soahteveaga? Odne mun attán dan du gihtii, ja dalle don ipmirdat ahte mun lean Hearrá.” ₁₄Ahab jearai: “Gean vehkiin don attát dan mu gihtii?” Profehta vástidii: “Ná cealká Hearrá: Eatnanhearráid soahteolbmáid vehkiin.” Ahab jearai: “Gii álggaha soađi?” Profehta vástidii: “Don ieš.”

₁₅Ahab geahčadii eatnanhearráid soahteolbmáid, ja sii ledje guoktečuođi golbmalogiguokte. De son geahčadii oppa israellaččaid soahteveaga, ja das ledje čiežaduhát olbmá. ₁₆Sii fallehedje gaskabeaivvi áigge. Dalle Ben-Hadad ja dat golbmalogiguokte gonagasa geat sus ledje veahkkin, ledje juhkan gárremiidda soahtesiiddas. ₁₇Eatnanhearráid soahteolbmát fallehedje ovddimus. Dalle Ben-Hadada várdájeaddjit muitaledje: “Olbmot bohtet Samarias.” ₁₈Ben-Hadad dajai: “Jos sii bohtet dáhttut ráfi, de dohppejehket sin eallinaga, ja jos sii bohtet soahtat, de dohppejehket sin dallege eallinaga.”

₁₉Go eatnanhearráid soahteolbmát ja eará soahteveahka fallehišgohte olggos gávpogis, ₂₀de juohkehaš sis gottii olbmás. Aramealaččat báhtaredje, ja israellaččat doarridišgohte sin. Ben-Hadad, Arama gonagas, beasai riidet báhtui oktan muhtun riidejeddjiidisguin. ₂₁Israela gonagas vulggii maid soahtat. Son časkkii vovdnaveagaid ja vuittii aramealaččaid oalát.

₂₂Dalle profehta bođii Israela gonagasa lusa ja dajai: “Álgge ráhkkanit soahtái! Smiehta dárkilit maid galgá dahkat, danin go jagi geažes Arama gonagas falleha fas du eatnama.” ₂₃Arama gonagasa olbmát dadje hearráseaset: “Israellaččaid ipmil lea várreipmil, danin mii vuoittáhalaimet sidjiide. Muhto jos mii soahtat singuin jalgadasas, de mii gal vissásit časkit sin. ₂₄Galggat dahkat ná: Bija eret buot gonagasaid ja váldde sin sadjái eatnanhearráid. ₂₅Čohkke dasto seamma stuorra soahteveaga go maid masset, ja hága seammá ollu heasttaid ja soahtevovnnaid. Go mii de soahtat jalgadasas, de mii vissásit časkit sin.” Gonagas dagai nugo sii ledje nevvon.

₂₆Jagi geažes seammá muttus Ben-Hadad geahčadii aramealaččaid soahteveaga ja manai Afekii soahtat Israeliin. ₂₇Maiddái israellaččat geahčaduvvojedje ja nistejuvvojedje. Sii manne aramealaččaid ovddal ja luoitaledje vašálačča buohta. Israellaččat ledje dego guokte gáicačorragačča, muhto aramealaččat devde oppa guovllu. ₂₈Dalle Ipmila olmmái bođii Israela gonagasa ságaide ja dajai: “Ná cealká Hearrá: Danin go aramealaččat leat dadjan ahte Hearrá lea váriid muhto ii legiid ipmil, de mun attán oppa dán stuorra soahteveaga du gihtii. Dalle dii ipmirdehpet ahte mun lean Hearrá.” ₂₉Soahteveagat orro buohtalagaid čieža beaivvi, muhto čihččet beaivvi šattai soahti. Israellaččat godde dan ovtta beaivvis čuohteduhát aramealaš vázzi soahteolbmá.

₃₀Dat aramealaččat geat báhce heggii, báhtaredje Afekii, muhto go sii ledje boahtán gávpogii, de gávpotmuvra gahčai guoktelogičiežaduhát soahteolbmá ala.

Maiddái Ben-Hadad báhtarii ja bođii gávpogii. Doppe son ozai čiehkádansaji ja viegai lanjas latnjii. ₃₁De su olbmát dadje sutnje: “Mii leat gullan ahte Israela gonagasat leat árpmolaččat. Bidjot horstta alimiid birra ja bátti oaivvi birra ja mannot Israela gonagasa lusa, jos son de divttášii du eallit.” ₃₂Sii čatne horstta alimiid birra ja bátti oaivvi birra ja manne Israela gonagasa lusa. Sii dadje: “Du bálvaleaddji Ben-Hadad ánuha ahte guođášit su heggii.” Ahab vástidii: “Leago son ain heakkas? Son lea mu viellja.” ₃₃Olbmáid mielas dat lei buorre mearka, ja sii dávistedje hoahpus gonagasa sániid: “Nu, Ben-Hadad lea du viellja.” Ahab gohčui viežžat su. Ben-Hadad bođii Ahaba lusa, ja Ahab divttii su goarkŋastit vovnnaidasas. ₃₄Ben-Hadad dajai: “Mun attán ruoktot daid gávpogiid maid mu áhčči válddii du áhčis. Don oaččut maid rahpat seammalágán márkansajiid Damaskusii go mu áhčči rabai Samariai.” Ahab vástidii: “Dáiguin eavttuiguin mun luoittán du mannat.” De son dagai lihtu Ben-Hadadiin ja luittii su mannat.

₃₅Muhtun olmmái profehtaid joavkkus dajai nubbái Hearrá gohččuma mielde: “Časkke mu!” Nubbi goit biehttalii časkimis su. ₃₆Dalle profehta dajai: “Go don it jeagadan Hearrá gohččuma, de ledjon goddá du go don vuolggát mu luhtte.” Olmmái vulggii, ja ledjon bođii su njeaiga ja gottii su. ₃₇Profehta deaivvai muhtun eará olbmá ja dajai: “Časkke mu!” Olmmái časkkii ja hávvádahtii su. ₃₈Dasto profehta bázii geaidnogurrii vuordit gonagasa. Son lei čatnan čalmmiid ovdii liinni, amas dovdojuvvot. ₃₉Go gonagas lei mannamin das meattá, de son čuorvvui gonagassii: “Mun, du bálvaleaddji, ledjen soađis. Dalle bođii muhtin soahteolmmái mu ovddal ja buvttii mu lusa fáŋgga. Son dajai: Fákte dán olbmá! Jos son beassá báhtui, de don vástidat das iežat heakkain dahje vihkket munnje taleantta silbba. ₄₀ Muhto munnje šattai eará dahkamuš, ja fáhkka fáŋga lei jávkan.” Gonagas dajai: “Nie lea du duopmu; don ieš leat cealkán dan.” ₄₁Dalle profehta rohttii liinni čalmmiid ovddas, ja Israela gonagas dovdái su profehtan. ₄₂Son dajai gonagassii: “Ná cealká Hearrá: Don luitet mannat dan olbmá gean mun ledjen vihahan duššadeapmái. Danin don vástidat su heakkas iežat heakkain ja su álbmogis iežat álbmogiin.” ₄₃Heajos mielas ja suhtus gonagas vulggii ruoktot ja bođii Samariai.