2. Samuelgirji 20

₁Das deaivvai leat muhtun návccahis olmmái, benjaminlaš Šeba, Bikri bárdni. Son bosádii dorvve ja čuorvvui:

₃Go David lei boahtán ruoktot Jerusalemii, de son gohčui sirdit fáktejuvvon vissui sierranassii logi liigeáhká geaid son lei guođđán gáhttet šloahta. Son anii sis fuola, muhto ii šat mannan sin lusa, ja sii ledje sirrejuvvon jápminbeaivviset rádjai, dego livčče lean leaskkat.

₄Gonagas gohčui Amasa bovdet čoahkkái Juda olbmáid. Son galggai dahkat dan golmma beaivvis, ja dasto son galggai loaiddastit gonagasa ovdii. ₅Amasa vulggii bovdet Juda olbmáid, muhto son ádjánii dan áiggi badjel maid gonagas lei mearridan. ₆Dalle David dajai Abišajii: “Dál Šeba, Bikri bárdni, šaddá midjiide váralaččabun go Absalom. Váldde hearrát soahteolbmáid ja doarrit Šeba, ovdal go son manná muhtun ladnegávpogii ja beassá báhtarit mis.” ₇Dalle Joaba olbmát ja keretlaččat ja peletlaččat ja buot soahteolbmát vulge Jerusalemis doarridit Šeba, Bikri bártni.

₈Go sii ledje joavdan Gibeona stuorra geađggi lusa, de Amasa bođii sin ovddal. Joab doalai gieđas miehki čihkosis biktasiid siste. Muhto biktasiid alde, dohpas mii heaŋgái alimiid birra čavgejuvvon boahkánis, sus lei nubbi miehkki. Dan son gesii dohpas ja divttii gahččat eatnamii. ₉“Leago visot bures, vielljan?” son jearai ja dohppii olgeš gieđain Amasa skávžžáide, go áiggui cummistit su. ₁₀Amasa ii máhttán váruhit dan miehkis mii Joabis lei gieđas, ja dainna Joab čuggii su čoavjái, nu ahte su siskilušat golggihedje eatnamii. Okta čuggestat lei doarvái, Amasa jámii dallánaga. Dasto Joab ja su viellja Abišai vulggiiga doarridit Šeba, Bikri bártni.

₁₁Muhtun Joaba olmmái čuoččastii Amasa rupmaša gurrii ja čuorvvui: “Juohkehaš gii lea Joaba ustit ja doallá Davida beali, galgá čuovvut Joaba!” ₁₂Amasa njaŋgái varranaga guovdu luotta. Go olmmái oinnii ahte buohkat bisánedje dasa, de son sirddii rupmaša luottas meahccái ja govččai dan biktasiin. ₁₃Go son lei sirdán rupmaša luottas, de buohkat manne meattá ja vulge Joaba maŋŋái doarridit Šeba, Bikri bártni.

₁₄Šeba jođii buot Israela čearddaid eatnamiid čađa Abel Bet-Maakai; buot su fuolkkit ledje čoagganan čuovvut su. ₁₅Go Joab ja su veahka bohte Abel Bet-Maaka lusa, de sii dahke gorgŋehaga mii olii gitta gávpoga olggut muvrra dássái, ja oppa Joaba veahka ražai njeaidit muvrra. ₁₆Dalle muhtun jierpmálaš nisson čurvii gávpogis: “Gullet! Gullet! Sihtet Joaba boahtit lagabui, vai son gullá mu ságaid.” ₁₇Go Joab bođii lagabui, de nisson jearai: “Leatgo don Joab?” Son vástidii: “De lean”. Nisson dajai: “Guldal bálvaleaddjinissonat ságaid.” Son dajai: “Mun guldalan.” ₁₈Dalle nisson dajai: “Dolin lávejedje dadjat: ‘Jerret rávvaga Abelis’, ja nu áššit čovdojuvvojedje. ₁₉Mii leat ráfáleamos ja oskkáldasamus olbmot Israelis, ja dál don vikkat duššadit min gávpoga mii lea Israelii dego eadni. Manne don dáhtut heavahit Hearrá árbbi?” ₂₀Joab vástidii: “In mun eisege dáhto heavahit inge duššadit dan! ₂₁Muhto muhtun olmmái Efraima várreeatnamis, Šeba, Bikri bárdni, lea stuibmidan gonagas Davida vuostá. Diktet mu oažžut dušše dan olbmá, de mun guođán gávpoga ráfái.” Nisson dajai Joabii: “Su oaivi bálkestuvvo fargga dutnje muvrra badjel.” ₂₂Dasto dat viissis nisson manai muitalit ášši gávpoga olbmuide, ja sii čuhppe oaivvi Šebas, Bikri bártnis, ja bálkestedje dan Joabii. Dalle Joab bosádii dorvve, ja soahteolbmát heite birastahttimis gávpoga ja vulge buohkat ruktoseaset. Joab ieš máhcai Jerusalemii gonagasa lusa.

₂₃Joab lei oppa Israela soahteveagaoaivámuš ja Benaja, Jojada bárdni, lei keretlaččaid ja peletlaččaid oaivámuš. ₂₄Adoram gozihii bággobargguid ja Jošafat, Ahiluda bárdni, lei čálli. ₂₅Ševa lei riikkačállin ja Sadok ja Abjatar leigga báhppan. ₂₆Maiddái jairlaš Ira lei Davida báhppan.