2. Mosesgirji 5

₁Das maŋŋil Moses ja Aron manaiga farao lusa ja dajaiga: “Ná cealká Hearrá, Israela Ipmil: Luoitte mu álbmoga vuolgit, vai sii besset doallat meahcis basiid mu gudnin.” ₂Farao jearai: “Gii lea Hearrá? Galggašingo mun jeagadit su ja luoitit Israela vuolgit? Mun in dovdda Hearrá inge áiggo luoitit Israela vuolgit.” ₃Soai vástideigga: “Hebrealaččaid Ipmil lea almmustuvvan midjiide. Divtte min mannat golmma beaivása duohkái meahccái oaffaruššat Hearrái, Ipmilasamet, vai son ii časkkáše min rohttudávddain iige mihkiin.” ₄Muhto Egypta gonagas dajai sudnuide: “Manne doai, Moses ja Aron, hehttebeahtti álbmoga bargamis? Mannet bargat!” ₅Ja farao dajai vel: “Dan álbmoga olbmot leat juo eanebut go eatnama iežas olbmot, ja doai dáhttubeahtti bissehit sin bargamis!” ₆Seammá beaivvi farao cealkkihii fálddiide ja hoavddaide: ₇“Allet atte šat álbmogii oalggaid tiilabargguid várás nugo ovdal. Sii galget ieža mannat čoaggit oalggaid. ₈Bidjet sin dattetge ráhkadit seammá ollu tiillaid go ovdalge, alletge geahpet das maidege. Sii leat láikkit, danin sii huiket: Mii dáhttut mannat oaffaruššat Ipmilasamet! ₉Olbmáid galgá bidjat garra bargui, vai sis lea dahkamuš galle, eaige sii astta guldalit giellásiid.”

₁₀Fálddit ja hoavddat manne dadjat israellaččaide: “Farao cealká ahte son ii atte šat didjiide oalggaid. ₁₁Dii fertebehtet ieža háhkat alcceseattet oalggaid, muhto beaivebarggu tiillaid lohku ii oaččo geahppánit.” ₁₂Nu álbmot bieđganii miehtá Egypta čoaggit oalggaid tiillaid várás. ₁₃Muhto fálddit gevrejedje sin ja dadje: “Ollašuhttet beaivebargguideattet nugo dallege go oaččuidet oalggaid.” ₁₄Israellaččaid iežaset hoavddat geaid farao fálddit ledje bidjan jođihit sin, cápmáhalle. Fálddit dadje sidjiide: “Manne dii ehpet leat ikte ehpetge odne dahkan seammá ollu tiillaid go ovdal?” ₁₅Dalle israellaččaid hoavddat manne váidalit faraoi ja dadje: “Manne don meannudat ná bálvaleddjiidatguin? ₁₆Oalggaid mii eat oaččo, muhto almmatge midjiide daddjojuvvo ahte galgat dahkat tiillaid. Du bálvaleaddjit cápmáhallet, vaikko dii lehpet sivalaččat.” ₁₇Muhto farao dajai: “Láikkit dii lehpet, láikkit! Aiddo danin dii bivdibehtet beassat oaffaruššat Hearrái! ₁₈Mannet dállánaga bargat! Oalggaid dii ehpet oaččo, muhto tiillaid dii galgabehtet gerget seammá ollu go ovdalge.” ₁₉De israellaččaid hoavddat ipmirdedje ahte sii ledje bahás bárttis, go sidjiide daddjojuvvui ahte sii eai oaččo geahpedit beaivebarggu tiilalogu. ₂₀Go sii vulge farao luhtte, de sii deive Arona ja Mosesa geat leigga vuordimin sin. ₂₁Sii dadje sudnuide: “Vare Hearrá mávssahivččii dudnuide ja dubmešii dudno, danin go dat lea dudno sivva ahte farao ja su hoavvaolbmát eai šat gierdda min. Doai leahppi addán sin gihtii miehki mainna sii goddet min.”

₂₂Dalle Moses jorgalii fas Hearrá beallái ja dajai: “Hearrá, manin don dagahat lihkuhisvuođa dán álbmogii? Manin don vuolggahit mu? ₂₃Dan rájes go mun mannen farao lusa sárdnut du nammii, de son lea meannudan bahás dáinna álbmogiin, itge don eisege leat gádjon iežat álbmoga.”