Dina ja Sikem
1Dina, Jakoba nieida gean eadni lei Lea, vulggii deaivvadit dan guovllu nieiddaiguin. 2Sikem, dan guovllu oaivámučča, hivvelaš Hamora, bárdni, oinnii Dina, válddii su mielddis ja veallái suinna ja heahppášuhtii su. 3Muhto Sikem liikostii Dinai, Jakoba niidii, ráhkásmuvai sutnje ja sártnui sutnje láđđásit. 4Áhččásis Hamorii Sikem dajai: “Váldde dán nieidda munnje áhkkán.”
5Jakob gulai ahte Sikem lei heahppášuhttán su nieidda Dina. Muhto go su bártnit ledje omiid luhtte meahcis, de son lei jávohaga dassážii go sii bohte. 6Sikema áhčči Hamor vulggii sártnodit Jakobiin. 7Jakoba bártnit ledje aiddo boahtán meahcis ja gullan mii lei dáhpáhuvvan. Sii šadde morrašii ja moaráhuvve sakka, danin go Sikem lei dahkan fastivuođa Israelis go lei veallán Jakoba nieiddain. Nu ii livčče ožžon dahkat.
8Hamor sártnui singuin ja dajai: “Mu bárdni Sikem lea ráhkásmuvvan din bearraša niidii. Addet nieidda sutnje áhkkán, 9ja čatnot fuolkevuođačatnasiid gaskaneamet: Addet nieiddaideattet áhkkán midjiide ja váldet ieža áhkkán min nieiddaid. 10Ásset min gaskii, eanan lea rabas din ovddas. Dáppe dii oažžubehtet ássat, jođašit gos dáhttubehtet ja háhkat alcceseattet opmodaga.” 11Sikem dajai nieidda áhččái ja vieljaide: “Jos dii dohkkehehpet mu, de mun mávssán didjiide nu ollu go sihtabehtet. 12Mearridehket moarsehatti vaikko man stuorisin ja gáibidehket mus vaikko man ollu attáldagaid, de mun mávssán maid sihtabehtet, go beare addibehtet nieidda munnje áhkkán.”
13Muhto Jakoba bártnit vástidedje Sikemii ja su áhččái Hamorii behtolaččat, danne go Sikem lei heahppášuhttán sin oappá Dina. 14Sii dadje sudnuide: “Eat mii sáhte dan dahkat. Eat mii sáhte addit oabbámet dakkár olbmái geas lea ovdaliiki, danin go mii atnit dan heahpatlažžan. 15Mii miehtat din átnumuššii dainna eavttuin ahte dii šaddabehtet min láhkásažžan ja birračuohppabehtet buot olbmábeali. 16Dalle mii addit didjiide áhkkán nieiddaideamet ja váldit áhkkán din nieiddaid ja ássat din lusa, nu ahte šaddat oktan álbmogin. 17Muhto jos dii ehpet gula min ehpetge birračuohpat iežadet, de mii váldit nieidda ja vuolgit.”
18Hamor ja su bárdni Sikem liikuiga sin sániide, 19iige nuorra olmmái ájahallan dahkamis maid sii bivde, danin go son liikui Jakoba niidii. Son lei alimus oppa áhčis sogas.
20Hamor ja su bárdni manaiga gávpotportii ja sártnuiga gávpoga olbmáide: 21“Dát olbmát dáhttot eallit ráfis minguin. Diktet dal sin ássat min eatnamii ja jođašit gos hálidit. Eanan lea viiddis maiddái sidjiide. Mii sáhttit váldit sin nieiddaid áhkkán ja addit iežamet nieiddaid áhkkán sidjiide. 22Muhto dušše dainna eavttuin duot olbmát leat mieđamánnasat ássat min lusa ja šaddat oktan álbmogin minguin, ahte buot min olbmábealli birračuohpaha iežas, nugo siige leat birračuhppojuvvon. 23Dalle sin oamit ja opmodat ja buot sin bargošibihat šaddet min opmodahkan. Go mii fal dahkat nugo sii dáhttot, de sii ásset min lusa.” 24Gávpoga dievddut mieđihedje Hamora ja su bártni Sikema evttohussii, ja buot gávpoga olbmábealli birračuhppojuvvui. 25Muhto goalmmát beaivvi go olbmáid bákčasat ledje vearrámusat, de Jakoba bártni guovttos, Dina vieljat Simeon ja Levi, válddiiga guktot miehki, manaiga heađuškeahttá gávpogii ja gottiiga buot olbmábeali.
26Soai gottiiga maid Hamora ja su bártni Sikema ja válddiiga Dina mielddiska ja manaiga eret. 27Dasto Jakoba bártnit rievidišgohte sorbmejuvvon olbmuid opmodaga ja oppa gávpoga danne go sii ledje heahppášuhttán sin oappá. 28Soai válddiiga gávpoga olbmuid smávvaomiid, stuorraomiid ja áseniid ja buot mii lei gávpogis ja dan eatnamiin. 29Soai válddiiga sálašin buot sin opmodaga ja maiddái sin nissoniid ja mánáid, visot mii lei viesuin.
30Dalle Jakob dajai Simeonii ja Levii: “Doai leahppi buktán munnje lihkohisvuođa go leahppi moaráhuhttán dán eatnama olbmuid, kanaanlaččaid ja perisselaččaid, nu ahte sii vašuhit mu. Almma mus lea dušše unna jovkkoš. Jos sii čoagganit mu vuostá, de sii duššadit mu ja mu bearraša.” 31Muhto soai vástideigga: “Ii munno oappáin oaččo meannudit dego fuoráin?”
