Ávvulávlla almmis
1Das maŋŋil mun gullen almmis stuorra jiena, dego stuorra olmmošeatnatvuohta livččii lávlon:
Halleluja!
Bestojumi buktá min Ipmil,
su lea hearvásvuohta ja fápmu.
2Su duomut leat duođat ja vanhurskásat.
Son lea dubmen stuorra fuorá
gii bilidii eatnama fuorrávuođainis,
son lea mávssahan fuorrái
bálvaleddjiidis vara.
3Jietna gullui fas:
Halleluja!
Fuorá dola suovva badjána
álo ja agálaččat.
4Guokteloginjeallje vuorrasa ja dat njeallje sivdnádusa luoitádedje muđolassii Ipmila ovdii ja rohkadalle su gii čohkká truvnnus. Sii celke: “Amen. Halleluja!” 5Ja truvnnus gullui jietna:
“Máidnot min Ipmila, buot su bálvaleaddjit,
dii geat sus ballabehtet,
smávvát ja stuorrát!”
6De mun gullen jiena mii lei dego olmmošeatnatvuođa ja stuorra čáziid márra ja garra bajána jupma. Dat celkkii:
Halleluja!
Hearrá, min Ipmil, Buotveagalaš,
lea dál gonagas.
7Illudehkot ja ávvudehkot,
addot sutnje gudni!
Dál leat boahtán Lábbá heajat.
Su moarsi lea ráhkkanan,
8sutnje lea gárvvuhuvvon buhtis ja čuovgilis liidnebivttas.
Dat liidnebivttas lea bassi olbmuid vanhurskkis dagut.
9Eŋgel celkkii munnje: “Čále: Ávdugasat dat geat leat bovdejuvvon Lábbá headjamállásiidda.” Ja son celkkii velá: “Dát leat Ipmila duohta sánit.” 10Mun luoitádin su julggiid ovdii vai beasan rohkadallat su, muhto son celkkii: “Ale dan daga! Mun lean Ipmila bálvaleaddji nugo don ja du vieljat geat lehpet Jesusa duođašteaddjit. Ipmila don galggat rohkadallat!”
Jesusa duođašteddjiin lea profehtastallama Vuoigŋa.
Vilges heasta ja dan riidejeaddji
11De mun oidnen almmi rabasin, ja geahča: Vilges heasta ja dan čielggis olmmái. Son lea oskkáldas ja duohta, son dubme ja soahtá vanhurskásit. 12Su čalmmit ledje dego dollanjuokčamat, sus ledje oaivvis máŋga kruvnnu, ja sutnje lei čállojuvvon namma maid dušše son ieš dovdá. 13Son lei gárvodan varas buonjostuvvon oalgebiktasa, ja su namma lea Ipmila Sátni.
14Su maŋis bohte almmiveagat vilges heasttaid čielggis fiinna, vilges ja buhtis liidnebiktasii gárvvohuvvon. 15Su njálmmis boahtá bastilis miehkki. Dainna son časká álbmogiid, son stivre daid ruovdesoppiin ja duolbmá viidnebohčingári man dievva lea buotveagalaš Ipmila buolli moari viidni. 16Su biktasii alimiid bokte lea čállojuvvon namma: Gonagasaid Gonagas ja hearráid Hearrá.
17De mun oidnen eŋgela gii čuoččui badjin beaivvážis. Son čuorvvui alla jienain buot lottiide mat girde allin gasku almmi: “Bohtet, čoahkkanehket Ipmila stuorra mállásiidda! 18Dii beassabehtet borrat gonagasaid, soahteoaivámuččaid ja fámolaččaid oačči, heasttaid ja daid riidejeddjiid oačči, buohkaid oačči, friddja olbmuid ja šlávaid, smávváid ja stuorráid.”
19De mun oidnen beađu ja eatnama gonagasaid oktan soahteveagaideasetguin čoagganan soahtat riidejeddjiin ja su veagain. 20Muhto beahtu dohppejuvvui, ja oktan dainna vearreprofehta gii beađu nammii lei dahkan mearkkaid ja fillen daid geat ledje váldán beađu mearkka ja rohkadallan dan gova. Goappašagat bálkestuvvuiga eallinaga dollajávrái gos rišša buollá. 21Earrásat gottáhalle miehkkái mii bođii riidejeaddji njálmmis, ja buot lottit gallehuvvojedje sin oaččis.
