1. Mosesgirji 31

₁Jakob gulai Labana bártniid dadjamin ná: “Jakob lea váldán buot mii min áhčis lei, ja háhkan oppa riggodagas das mii gullá min áhččái.” ₂Jakob oinnii Labana ámadajus ahte son ii lean sutnje seammá ustitlaš go ovdal. ₃Dalle Hearrá celkkii Jakobii: “Máhca áhčiidat eatnamii ja sogat lusa. Mun áiggun leat duinna.”

₄Jakob rávkkai Rakela ja Lea lusas meahccái gos son lei guođoheamen omiidis, ₅ja dajai sudnuide: “Mun oainnán áhčáde ámadajus ahte son ii leat munnje seammá ustitlaš go ovdal, muhto mu áhči Ipmil lea leamaš muinna. ₆Doai diehtibeahtti ieža ahte mun lean bálvalan áhčáde buot fámustan. ₇Dattetge son lea beahttán mu ja nuppástuhttán mu bálkká máŋgga geardde. Ipmil ii leat goit suovvan su vahágahttit mu. ₈Go dudno áhčči dajai: Dilkot leat du bálká, de buot smávvaoamit gudde dilkuid, ja go son dajai: Stábagat leat du bálká, de buot smávvaoamit gudde stábagiid. ₉Nu Ipmil válddii omiid áhčisteatte ja attii daid munnje. ₁₀Go smávvaoamit dolle ragada, de mun oidnen niegus ahte varrasat mat rahke njiŋŋelasaid, ledje stábagat, dilkot ja girjjagat. ₁₁Ipmila eŋgel celkkii munnje dan niegus: Jakob! Mun vástidin: Dás mun lean. ₁₂Son celkkii: Oainnátgo, buot varrásat mat rahket smávvaomiid, leat stábagat, dilkot ja girjjagat. Dasgo mun lean oaidnán man láhkái Laban meannuda duinna. ₁₃Mun lean dat Ipmil guhte almmustuvven dutnje Betelis, gos don vuidet bácci oljjuin ja dahket munnje lohpádusa. Ráhkkan dal ja vuolgge eret dán eatnamis ja máhca iežat ruovttueatnamii.”

₁₄Dalle Rakel ja Lea dajaiga sutnje: “Munnos ii leat šat oassi iige árbi áhččáme viesus. ₁₅Almma son atná munno vierroolmmožin, danin go son lea vuovdán munno ja lea nikten dan silbba maid oaččui munno ovddas. ₁₆Muhto dat riggodat maid Ipmil lea váldán áhčisteame, gullá munnuide ja munno mánáide. Daga dál buot maid Ipmil lea gohččon du dahkat!”

₁₇Dalle Jakob ráhkkanii vuolgit. Son bijai mánáidis ja áhkáidis kamelaid ala, ₁₈válddii ealus ja opmodagas ja buot omiid maid lei fidnen Paddan Aramis ja vulggii Kanaanii áhčis Isaka lusa. ₁₉Go Laban lei mannan beaskidit sávzzaidis, de Rakel lei dan botta suoládan áhčis viessoipmiliid. ₂₀Jakob fillii aramealaš Labana, go ii almmuhan sutnje ahte lei vuolgimin. ₂₁Son johttái suoli buot dainna mii sus lei, rasttildii Eufrateanu ja jođii Gileada várreeatnama guvlui.

₂₂Goalmmát beaivvi Laban gulai ahte Jakob lei vuolgán su luhtte suoli. ₂₃Dalle son válddii mielddis soga olbmáid, doarridii Jakoba ja jovssai su čieža beaivása geažes Gileada várreeatnamis. ₂₄Muhto Ipmil bođii aramealaš Labana lusa ihkku niegus ja celkkii sutnje: “Várut dadjamis Jakobii maidege baháid.” ₂₅Laban jovssai Jakoba go son lei ceggen gođiid siidda Gileada várreeatnamii, ja Laban ja su olbmát maiddái ceggejedje gođiid dohko. ₂₆Laban dajai Jakobii: “Maid don leat dahkan? Don behttet mu ja dolvot mielddát mu nieiddaid, dego soai livččiiga soahtesálaš. ₂₇Manne don vulget mu luhtte suoli itge muitalan munnje maid áigot? Munhan livččen vuolggahan du mátkái ilus, lávlumiin ja rumbbuid ja lyraid čuojahemiin. ₂₈Don it diktán mu oppa cummistitge áddjubiiddán ja nieiddaidan. Das don leat meannudan boastut. ₂₉Mus livččii fápmu dahkat dutnje bahá, muhto du áhči Ipmil celkkii munnje mannan ija: ‘Várut dadjamis Jakobii maidege baháid!’ ₃₀Dál don leat vuolgán danne go ahkidušat nu sakka beassat áhčát lusa, muhto manne don suoládit mu ipmiliid?”

₃₁Jakob vástidii: “Mun vulgen suoli go ballen ahte don válddášit nieiddaidat mus veagal. ₃₂Muhto dat gean hálddus don gávnnat ipmiliiddát, ii oaččo eallit. Geahča fulkkiideamet oaidnut leago mus mihkkege mii gullá dutnje, ja váldde dan.” Jakob ii diehtán ahte Rakel lei suoládan ipmiliid.

₃₃Laban manai Jakoba goađis, Lea goađis ja goappašagaid šlávvanissoniid goađis, muhto ii gávdnan maidege. Go son bođii Lea goađis, de son manai Rakela goahtái. ₃₄Muhto Rakel lei bidjan viessoipmiliid kamela sádelii ja čohkkái daid alde. Laban ozai miehtá goađi, muhto ii gávdnan maidege. ₃₅Dalle Rakel dajai áhččásis: “Ale suhta munnje, áhčážan, go in sáhte čuožžilit du ovddas, dasgo mus lea dego nissoniin láve leat.” Laban ii gávdnan viessoipmiliid, vaikko mo ozai.

₃₆Dalle Jakob moaráhuvai ja diggogođii Labaniin. Son dajai: “Maid mun lean rihkkon, maid baháid mun lean dahkan, go don ná garrasit doarridat mu? ₃₇Dál don leat bolton buot mu gálvvuid. Maid don leat gávdnan mii livččii du dálu gálvu? Buvtte daid dása mu fulkkiid ja iežat fulkkiid ovdii, vai sii dubmejit munno gaskkas. ₃₈Guoktelogi jagi mun ledjen du luhtte. Du sávzzat ja gáiccat eai guoddán ovdal áiggi, inge mun borran vierccaid du ealus. ₃₉In mun buktán dutnje gaikkoduvvon elliid, muhto šadden ieš gillát vahága. Don gáibidit mus buhtadusa go suoláduhtten juoidá, ležžet dal jávkan beaivet dahje ihkku. ₄₀Beaivet mu váivvidii báhkka ja ihkku fas čoaskin, ja nahkárat báhtaredje mu čalmmiin. ₄₁Guoktelogi jagi mun ledjen du luhtte, njealljenuppelohkái jagi mun bálvalin du vai ožžon du nieidda guoktá ja guhtta jagi vai ožžon smávvaomiid, ja don nuppástuhttet mu bálkká logi geardde. ₄₂Jos áhččán Ipmil ii livčče leamaš muinna, Abrahama Ipmil ja son geas Isak balai, de don livččet bidjan mu mannat guoros gieđaid. Muhto Ipmil oinnii mu vártnuhisvuođa ja mu gieđaid váivvi, ja mannan ija son attii duomu.”

₄₃Laban vástidii Jakobii: “Nieiddat gal leaba mu nieiddat, mánát mu mánát ja oamit mu oamit. Buot maid don oainnát dás, gullá munnje. Muhto maid mun veaján dáidda nieiddaidasan ja mánáide geaid soai leaba riegádahttán? ₄₄Dahkku dál lihtu, mun ja don! Lehkos dat duođašteaddji mu ja du gaskkas.” ₄₅Nu Jakob válddii geađggi ja ceggii dan bázzin. ₄₆Son gohčui iežas olbmuid čoaggit geđggiid, ja sii dahke geađgečoma. De sii boradedje ovttas dan geađgečoma guoras. ₄₇Laban bijai geađgečopmii namman Jegar Sahaduta, ja Jakob bijai dan namman Gal Ed. ₄₈De Laban dajai: “Dát čopma lea odne duođašteaddjin munno gaskkas.” Danne dat gohčoduvvui Gal Edin ₄₉ja maiddái Mispan, dasgo Laban dajai: “Gehččos Hearrá munno go moai ean šat oainne goabbat guoibmáme. ₅₀Jos don meannudat bahás mu nieiddaiguin dahje válddát eará áhkáid sudno lassin, de Ipmil lea munno lihtu duođašteaddji dallege, vaikko das ii livčče oktage olmmoš.”

₅₁Laban dajai vel Jakobii: “Geahča dán čoma ja dán bácci maid mun lean ceggen munno gaskii. ₅₂Dát čopma ja dát bázzi duođaštit ahte mun in oaččo boahtit daid meaddel du lusa bahás áigumušaiguin, itge donge oaččo boahtit daid meaddel mu lusa bahás áigumušaiguin. ₅₃Munno áhčiid Abrahama ja Nahora Ipmil dubmejehkos munno gaskkas.” Ja Jakob vuortnui váli su bokte geas su áhčči Isak balai. ₅₄Jakob oaffarušai njuovvanoaffara dan váris ja bovdii buohkaid boradit, ja sii boradedje ja orro dan ija váris.

₅₅Laban lihkai árrat iđedis. Son cummistii nieiddaidis ja áddjubiiddis ja buressivdnidii sin. De son máhcai ruoktot.