Josefa vieljat bohtet Egyptii
1Go Jakob gulai ahte Egyptas lei gordni, de son dajai bártniidasas: “Manne dii dušše geahččabehtet guhtet guoibmáseattet? 2Mun lean gullan ahte Egyptas lea gordni. Mannet dohko oastit midjiide gortni, vai mii bisošeimmet heakkas eatge jámáše.” 3De logis Josefa vieljain vulge Egyptii oastit gortni. 4Muhto Benjamina, Josefa vielja, Jakob ii luoitán earáid fárrui, vai sutnje ii dáhpáhuvaše lihkohisvuohta.
5Nu Israela bártnit vulge earrásiid searvvis oastit gortni, dasgo Kanaanis lei nealgi. 6Josef gii lei Egypta ráđđejeaddji, vuvddii gortni buot olbmuide. Maiddái Josefa vieljat bohte ja luoitádedje su ovdii eatnamii. 7Go Josef oinnii vieljaidis, de son dovddai sin, muhto ii dahkan dovdin. Son sártnui sidjiide garrasit ja jearai: “Gos dii boahtibehtet?” Sii vástidedje: “Mii leat boahtán Kanaanis oastit borramuša.”
8Josef dovddai vieljaidis, muhto sii eai dovdan su. 9Son muitái nieguid maid lei niegadan sin birra, ja dajai sidjiide: “Dii lehpet iskkadeaddjit! Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 10Sii vástidedje: “Eat eisege, hearrá! Mii, du bálvaleaddjit, leat boahtán oastit borramuša. 11Mii leat buohkat seammá olbmá bártnit, rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid.” 12Muhto Josef dajai: “Ášši lea nugo mun dadjen: Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas.” 13Sii vástidedje: “Mii, du bálvaleaddjit, leat guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá olbmá bártnit Kanaanis. Nuoramus lea dál ruovttus áhččámet luhtte, ja okta ii leat šat.” 14Josef dajai: “Nugo mun juo dadjen, iskkadeaddjit dii lehpet. 15Mun geahččalan din ná: Nu duohta go farao eallá, dii ehpet beasa vuolgit dáppe muđui go din nuoramus viellja boahtá deike. 16Vuolggahehket ovtta dis viežžat vieljadet deike, dii earát báhcibehtet deike fáŋgan dassážii go lea geahččaluvvon, lehpetgo dii sárdnon duođa. Jos ehpet, de dii lehpet iskkadeaddjit, nu duohta go farao eallá!” 17De son bijai sin giddagassii golmma beaivái.
18Goalmmát beaivvi Josef dajai sidjiide: “Dahket maid mun dajan, de oažžubehtet eallit, dasgo mun balan Ipmilis. 19Dát čájeha, lehpetgo dii rehálaččat: Okta dis báhcá deike giddagassii. Dii earát oažžubehtet mannat ruoktot ja doalvut gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin. 20Buktet dasto nuoramus vieljadet mu lusa. Dalle mun jáhkán didjiide, ehpetge dii jáme.” Sii šadde dahkat nu. 21Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Dát lea ráŋggáštus das maid dagaimet vielljaseamet. Mii oinniimet áŧestusa su geahčastagas go son rohkadalai mis árpmu, muhto eat gullan su. Dan dihte midjiide lea boahtán dát áŧestus.” 22Ruben dajai sidjiide: “Munhan gilden din dahkamis bártnážii bahá, muhto dii ehpet gullan. Dál su varra mávssahuvvo midjiide.” 23Sii eai diehtán ahte Josef ipmirdii sin sárdnuma, danin go son anii dulkka. 24Josef manai eret sin luhtte ja čierui. Go son lei máhccan, de son sártnui vel singuin, válddii sin gaskkas Simeona ja čanai su sin oaidnut.
25Josef gohčui bálvváidis deavdit vieljaid seahkaid gortniin ja bidjat silbba ruovttoluotta iešguđege sehkkii ja addit sidjiide niestti mátkái. 26Vieljažat noađuhedje gortniid áseniid čielgái ja vulge ruoktot. 27Go idjadanbáikkis muhtun sis rabastii seahkas vai beassá biebmat ásenis, de son gávnnai iežas silbba seahkkanjálmmis. 28Son dajai vieljaidasas: “Silba lea addojuvvon munnje ruoktot, dat lea mu seahkas!” Dalle sii geahčastedje suorganemiin guhtet guoibmáseaset ja dadje: “Maid Ipmil lea dahkan midjiide?”
29Go sii bohte áhčiset Jakoba lusa Kanaanii, de sii muitaledje sutnje buot mii lei dáhpáhuvvan, ja dadje: 30“Dat olmmái gii lea dan eatnama hearrá, sártnui midjiide garrasit ja anii min iskkadeaddjin. 31Muhto mii dajaimet sutnje: Mii leat rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid. 32Mii leat leamaš guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá áhči bártnit. Okta ii leat šat, ja nuoramus lea áhččámet luhtte Kanaanis. 33Dalle dat olmmái, dan eatnama hearrá, dajai midjiide: Ná mun áiggun gávnnahit, lehpetgo dii rehálaččat: Guđđet ovtta dis mu lusa, dolvot gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin 34ja buktet deike nuoramus vieljadet. Dalle mun jáhkán ahte dii ehpet leat iskkadeaddjit, muhto rehálaš olbmot. De mun attán didjiide vieljadet ruoktot, ja dii oažžubehtet johtit eatnamis friddja.”
35Go sii gurrejedje seahkaid, de sii gávdne dain iežaset silbaburssaid. Go sii ja sin áhčči oidne silbaburssaid, de sii ballagohte. 36Sin áhčči Jakob dajai sidjiide: “Dii dahkabehtet mu mánáheapmin! Josef ii leat šat, Simeon ii leat šat, ja dál dii áigubehtet doalvut vel Benjaminage! Buot dát deaivida mu!” 37Dalle Ruben dajai áhččásis: “Don oaččut heakkahuhttit goappašagaid mu bártniid, jos mun in buvtte Benjamina ruoktot du lusa! Atte su mu gihtii, ja mun buvttán su ruoktot du lusa.” 38Muhto Jakob dajai: “Mun in luoitte bárdnán vuolgit dinguin. Su viellja lea jápmán, ja son okto lea báhcán. Jos mihkkege lihkohisvuođaid deaivida su mátkkis, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui.”